Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid Tavaline vesinik ehk Raske vesinik ehk Üliraske vesinik ehk Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris
Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid Tavaline vesinik ehk Raske vesinik ehk Üliraske vesinik ehk Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel
ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3 VESINIK tal on kolm isogeeni hüdrorgeenium, deuteerium (raske vesinik, radioaktiivne, kasutatakse vesinikupommis), tritium(üliraske vesinik, radioaktiivne) Füüsikalised omadused (H2): värvitu lõhnatu vees lahustumatu toatemperatuuril õhust 14,5korda kergem gaas kõige kergem gaas maapeal heelium on vesinikust 2 korda raskem puhas vesinik on väga tuleohtlik, mistõttu teda enam õhupallis ei kasutata keemistemperatuur -253 kraadi C Keemilised omadused (H2): põleb, ehk reageerib hapnikuga 2H2+O2 2H2O kui see võrrand on suhtel 2:1, nimetatakse seda paukgaasiks
Rad kiirgus koosneb 3 Röntgen-, - ja -kiirguse puhul on siivert võrdne greiga, komponendist: kiirgus- He tuumade voog, tekib kuid neutron- ja -kiirgus on ohtlikumad, nende puhul lagunemisel, kui tuumast eraldub osake e heeliumi tuum vastab 1Gy kolmele kuni kümnele siivertile(1Gy=3...10Sv) kiirgus- kiirete elektronide voog, mõne millimeetri paksune Tuumaenergia saamine ja kasutamine: 1. muundades Termotuumareakts : Deuteerium -> tritium -> heelium + radioaktiivse kiirguse energia elektri- või soojusenergiaks. 2. neutron + gammakiirgus. Tuumafüüs kasut meditsiin, energia kasutades raskete tuumade lõhustumisel vabanevat energiat. tootmine, arheoloogia, sõjandus, tuumajaam, kiirendid. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 3. kasutades Termotuumareakts toimuvad termotuumapommis, päikesel, kergete tuumade ühinemisel vabanevat energiat. Massidefek tähtedel.
kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm) · · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk deuteeriumi( H või D) mille aatomituumaks on üks proton ja üks neutron. Üliraske vesinik ehk tritium ( H või T) aatomituum koosneb 1 prootonist ja 2 neutronist. · Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H ). Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas. Vees lahustub vesinik väga vähe ja keemis temp on -253C · Vesiniku o.a ühendites on I · Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallide redutseerimisel oksiididest, amoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmises. Enam on hakatud kasutama vesinikku ka
annaabi.ee 
