Põlevkivi
ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise
aine poolest rikkam põlevkivikiht.
Vahelduvad põlevkivi- ja lubjakivikihid, mis praegu avanevad meile
põlevkivikaevandustes on looduse poolt kirjutatud kroonika kunagisest
lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest.
Põlevkivikihid sisaldavad rohkesti fossiilide detriiti ja ka terveid fossiile.Tuntuimad ja
otsituimad fossiilid e. kivistised on triloobiitide kivistunud jäänused.
Põlevkivi ajaloost
Esimesed kirjalikud teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe
J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jewe (Jõhvi) läheduses leidub kivimeid, mida
võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud
sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui
nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud.