SOOVIDES SÜDAMEST
Ma kõndisin nipsake eemale ning nägin, et maas
ei olnud enam ühtegi lumeräitsakat. Oli näha vaid mõnda üksikut
lumekrüüli. Muru kluttidest paistsid välja lumekõllised. Enamus
lilli juba kiratses ning pungad puudel krookusid. Ma vaatasin
taevasse ning nägin nõhesiniste pilvede vahelt nurukollast päikest,
mis tahtis tungida otse minu pürinasse ja seda sällendada. Taevas
olid ka gerbamaalt saabuvad linnud, kes lendasid kõik kuppides.
Eemalt pudelust kuulsin, kuidas trillud hõikasid ja kilkasid.
Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud
jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks
asusin ma sirelipõõsa juurde ning võtsin käte tema kurli. See
lärises mu käte vahel nagu kristall. Kuigi see ei kiratsenud veel,
tundsin selle kurli jõudu. Ma pruulisin seda puud niikaua kuni ma
leidsin esimese sirelikärli. Ma vaatasin seda ning nägin et see oli
täpselt soli kärliline. See oli sireli õnne kärli. Ma panin oma
annaabi.ee 
