Elektrivool
Need on soojuslikus
uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see
liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal.
Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe
punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava
triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel
triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s.
Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide
erinevus, nimetatakse elektrivooluks.
Voolu suunaks loetakse seejuures elektronide triivile vastupidist suunda. Elektrivoolu
tugevust saab mõõta juhtme ristlõiget läbinud elektrilaengu kogusega.Voolutugevus SI
ühikus on 1 amper (Tähis A):
Elektrivoolu tugevus 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul laeng
1 kulon.