Litosfäär
Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist
laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või
mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni
ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude
moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma
mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise
koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse.
Vulkaanid (51-54)
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda
magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt
võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise