Tom Stoppard sündis Zlinis Tsehhi juudi perekonnas, ta on elanud Singapuris, Indias ja 1946.aastast Inglismaal. 17aastaselt kolledzist lahkunud, tegutses ta ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Tuntuse teatriringkondades võitis Stoppard absurdimaigulise värssparoodiaga ,,Rosencranz ja Guildenstern on surnud" (1966). Samuti esimesse loominguperioodi kuuluv ,,Hüppajad" on autori mõistatuslikumad näidendid, mida nimetatakse mõnikord ka filosoofiliseks mõrvamüsteeriumiks a´la Umberto Eco. ,,Travestiad" on irooniline spekulatsioon Vladimir Lenini, James Joyce'i ja Tristan Tzara kohtumisest. 1977.aastal külastas Stoppard esmaordselt Venemaad ja sellest ajast peale huvitavad teda inimõiguste probleemid, mis on muu hulgas leidnud väljundi triloogias ,,Utoopia rannik" (2002: ,,Reis", ,,Laevahukk" ja ,,Päästmine"). Selle tegevus toimub Venemaal, Pariisis ja Londonis, läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult läbikukkumisega
poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest.
vaim. 40nendate alguses algab raske periood tema elus isiklikud kaotused + aeg on raske: surevad tema 2 venda ja tema 10 aastane poeg; raske: patukahetsusmeeleolu, kuninga tunded jahenevad teatri vastu muutub vastutulelikuks nendele häältele, mis soovitavad teatri ärakeelamist, lein oli keelatud ja armuintriigi kujutavate näidendite näitamine, vaimulikuteatrit võis teha aga mitte ilmalikke komöödiaid. Palju piiranguid: vallalised naised ei tohtinud laval olla, pidid olema abielus, travestiad keelatud, tagasihoidlikult riides pidid naised olema, nende abikaasad pidid kulisside taga valves olema. Sise- ja välispoliitilise tausta halvenemine. Hiilgeperiood oli saanud läbi, Hispaania kiiresti provintsialiseerus. See avaldas mõju ka Calderonile, kes 1651. aastal võtab vastu otsuse saada preestriks, ülejäänud elu pühendab kirikule. Sellest hetkest alates ei kirjuta ta ilmalikke näidendeid vaid ainult autosakramentaale ja õukonnapidustuste stsenaariume õukonna dramaturg oli
annaabi.ee 
