Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam. Ainsad kasutust leidnud jaamatüübid on raskemaid aatomituumi kergemaks lõhustavad tehnoloogilised rajatised, kus lõhustumist suudetakse suhteliselt hästi kontrolli all hoida. Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus untsumineku tõenäosus on seoses ühte ruumiossa kontsentreeritud aine ja energia hulgaga. Tuumajaamades on see kontsen-tratsioon paratamatult suur ja nagu näitab ajalugu, on sõltumatult ohutus-abinõudest ikka mõni koht, kust loodusjõud läbi murravad. Olgu põhjuseks katsetamishimulised energeetikud nagu Tshernobõlis või midagi muud probleemiks on see, et tänase tuumatehnoloogia puhul on elusorganismide genoomile liiga ohtlikud ained ja protsessid liialt õhukese seina taga. Kui tuumajaam oma elupäevad katastroofita lõpuni elabki, saavad probleemiks jäätmed. Nii
Reaktsioonil tekkiva tugeva happe või aluse lisamisel on võimalik hüdrolüüsi tagasi tõrjuda (nt. FeCl3-lahusele lisatakse hüdrolüüsi vähendamiseks HCl-lahust). Hüdrolüüsiprotsessi ulatust iseloomustab hüdrolüüsimäär : hüdrolüüsunud soola kontsentra tsioon . soola üldkontsen tratsioon TÜ Füüsikalise keemia instituut 11
annaabi.ee 
