Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s.o muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb. Uuringud on näidanud, et 90% atmosfääris olevast veest on aurunud ookeanidest, meredest, järvedest ja jõgedest ning ainult 10% on taimede transpireeritud. Aurumiseks on vaja soojust. Energiat kulub veemolekule koos hoidvate sidemete lõhkumiseks ning seetõttu vesi aurub kõige intensiivsemalt keemistemperatuuril (100 °C) ning palju aeglasemalt külmumistemperatuuril. Kui õhu suhteline niiskus on 100%, st õhk on veega küllastunud, vesi õhku auruda ei saa. Aurumine võtab keskkonnast ära soojust, seetõttu jahutabki sind sinu nahalt auruv vesi. Aurumine on veeringe mootor
juhtsoontesse. Tagajärjeks on ksüleemilahuse madalam veepotentsiaal võrreldes mullalahusega ja vesi liigub veepotentsiaali gradiendi tõttu ksüleemi. Rõhku, mis seejuures ksüleemitorudes tekib, nimetatakse juurerõhuks. Transpiratsioonikoefitsient on defineeritud kui Veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine kohta. Vee kasutamise efektiivsus on defineeritud kui Taimede veekasutuse kasutegur orgaanilise aine sünteesimisel. WUE = sünteesitud orgaanilise aine hulk/ transpireeritud H2O Õhulõhede passiivne liikumine on Õhulõhede liikumine võib olla ka passiivne, kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Valgus paistab fotosüntees aktiveeritakse CO2 konsentratsioon rakuvaheruumides väheneb spetsiifiliselt retseptorid ( nt PEP – karboksülaas ) reageerib. Valguse toimel
kaugel on olukord küllastusest (küllastusvajak) ning sellest, kuidas veeauru minema kantakse ehk õhuvoolust aurustuva pinna kohalt ja õhurõhust. C on suurus mille määrab õhu liikumise kiirus. Tegelik aurustumine on väiksem kui potentsiaalne aurustumine. Mida tihedam pind, seda parem on osakeste vaheline kontakt. Mida tihedam pinnas, seda suurem on aurustumine ja vastupidi. Mida lähemal on põhjavesi, seda suurem on aurustumine. Transpiratsioon! MÕISTE! Transpiratsioon koefitsient = transpireeritud vee mass/sünteesitud kuivaine mass. Need koefitsiendid on päris suured, vahemikus 200-800ni. Kui meil on sünteesitud 1g kuivainet, siis selle sünteesimiseks on vaja 200g vett. Vee kogus, ms taim läbi pumpab selleks, et fotosüntees toimuks on hästi suur. Veeauru konsendatsioon veeauru üleminek vedelasse faasi. Ja üleminek tahkesse faasi nimetatakse sublimatsiooniks. Kondensatsioon saab alata siis kui veeauru rõhk ületab küllastava veeauru rõhu või saab sellega võrdseks. 1
28) Transpiratsioon. Aurumine taimeorganite kaudu (lehed, varred). Toimub läbi õhulõhede, rakkude vaheruumis on õhk veeauruga küllastunud. Toimub seni kuni õhulõhed on avatud, samas mõningane aurustumine vartelt ja kutiikulalt. Transpiratsiooni mõjutab temperatuuri intensiivsus, õhu liikumine, taime veega varustatus, valgus (päevasel ajal). Transpiratsiooniprotsessi iseloomustatakse hüdrotermilise koefitsendiga = transpireeritud vee mass/sünteesitud kuivaine massiga. Näiteks kulub taimedel 300-800 st 1 kg kuivaine sünteesiks kulub 300-800 l vett. Summarne auramine taimkattelt ja maapinnalt 29) Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Veeauru üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse faasi (sublimatsioon). Õhk peab olema eelnevalt veeauruga küllastunud, siis saab kondensatsioon alata. Küllastumist põhjustab temperatuuri langus - et kondensatsioon atmosfääris toimuks, peab õhk jahtuma
annaabi.ee 
