Hüpnoosijärgsed sisendused Hüpnoosijärgseid sisendusi kasutatakse sageli patsiendi halbade harjumuste raviks. Transi ajal sisendab hüpnotiseerija patsiendi alateadvusele, et millal iganes pärast ärkamist peaks ta kokku puutuma vanade ihade või olukordadega, reageerib ta neile uuel, teistsugusel viisil. Näiteks võib sisendada, et kui inimene tunneb end stressis või masenduses, siis sigareti süütamise asemel läheb ta hoopis koeraga jalutama. (Streeter, Michael, 2004) Transist väljumine Kui ravisisendus on tehtud ja transi eesmärk sooritatud, on hüpnoterapeudi ülesandeks tuua inimene hüpnoosist välja tavalisse teadvusseisundisse. Selle traditsioonilise meetodina, ütleb hüpnotiseerija patsiendile, et ta mingil ajal nipsutab sõrmi, mis toob patsiendi transist ärkvele. Paljud hüpnoterapeudid peavad seda aga liiga järsuks meetodiks. Seetõttu ongi veidi levinumaks võtteks patsiendile öelda, et hüpnotiseerija loeb aeglaselt kümnest üheni
on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT (injected gate bipolar transistor) transides. Nad on juhitavad kui väljatransid (hea: suur sisendtakistus), koormuse poolelt aga käituvad kui bipolaartransid. Rakendatakse ntx. fotoaparaatides välgu lülitamise juures. Kõik bipolaartransid on kas NPN või PNP tüüpi. Skeemitingmärgil on NPN transi emitteri nool transist väljapoole, PNP puhul aga vastupidi. Tehnoloogilstel põhjustel on NPN transid rohkem levinud (eriti mikroskeemide sees). Tüüp PNP või NPN määrab, mis pidi peavad pinged transistorile minema. NPN transistor tahab emmitterile miinust ja kollektorile plussi. Transi sulgemiseks (et e- >k voolu ei liiguks) peab baasile andma kas sama pinge mis emmitterile või sellest veidi negatiivsema. Avamiseks tuleb baasile anda emmitterist positiivsem pinge. PNP transi puhul on kõik täpselt vastupidi
Kui Jaan piimad kaotab mängib Tõnu süütut ja kuulutab kõigile, et Jaan kaotas piimad. Tõnu võib muretu olla ja õhtuti suupilli ajada - kirg, mis temale viimasel ajal üsna äkki on külge hakanud. Ühel õhtul, kui ema aidas riidesse pani ja kodust läks, ei suuda Anni seda enam välja kannatada. Silmad kalkvel, astub ta isa ette ja kisub tal pilli suu pealt. "Mitte enam, mitte enam, muidu jään haigeks!". Isa ärkab kui transist ja üritab laste mõtteid mujale suunata kuid need aina küsivad kus Mari läks. Üheteistkümnes peatükk: Kui "uus Mäeküla" ametivendade ritta ilmus, ei leidnud need tema küljest midagi korravastast. Kõik uued ja uhked asjad olid tal. Mis nüüd Mäeküla kauba kuulsusse puutus, mida Jaan nii suureks oli kütnud, siis leidis Prillup varsti, et mees oli rohkesti liialdanud. Teadagi, et vana Mäeküla
õppima ise tegema. Seda peetakse esimeseks takistuseks, mille peab ületama, ning see on eriti raske, kui inimene ei ole varem heterohüpnoosi ajal transsi kogenud (Streeter 2006: 117). 1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda Kõigi nende aastate jooksul alates hüpnoosi praktiseerimise algusest kuni praeguseni ei ole midagi taolist juhtunud. Hüpnoosi all olev inimene on teadlik ümbritsevast maailmast ning kui midagi juhtub, tuleb inimene kiiresti transist välja. Hüpnoosiseisund nõuab stiimulit ja kui seda ei ole, siis taastatakse teadlik seisund automaatselt. Müstikud on muidugi kulutanud aastaid, et teada saada, kuidas transsi jääda, kuid üritused on olnud edutud. Mis omakorda näitab, kuivõrd raske see on (Streeter 2006: 59). 1.6.8. Hüpnoos on imeravim Hüpnoosiseisund ei ole raviv ega mitteraviv. See on pigem vastuvõtlik keskkond või mentaalne raamistik, mida saab kasutada meele uurimiseks ja muutusele kaasaaitamiseks
annaabi.ee 
