keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6. Pingelohud Lühiajaline pingemuutus, kus toitepinge on alla 90% ja üle 1% nimipingest. Iseloomustavad tegurid: ulatus, sügavus, kestus, faasinihe, koht pingelainel, asümmeetria kolmes faasis. 7. Toitekatkestused Pinge alla 1%. 8. Liigpinged Võrgusageduslikud või transientliigpinged. Võrgusag. tekkib tavaliselt lülitustel või rikete tagajärjel (1f maalühise puhul pinge tõus tervetes faasides, pinge tõus ferroresonantsi tõttu, PEN juhtme katkemine MP võrgus; trafo astmelüliti või inverteri regulaatori rikked; reaktiivvõimsuse ülekompenseerimine. Transientliigpinged- n. välguimpulssidest, kondensaatorite ja kaablite lülitamistest. 9. Pingeasümmeetria
3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid Välisisolatsioon õhkvahemikud ja seadmete tahke isolatsiooni õhuga kontaktis olevad pinnad, mis alluvad elektrivälja ning muude välistingimuste (saast, niiskus, kahjurid jms) mõjule. Välisisolatsioonile mõjuvad tegurid: · õhurõhk p · temperatuur T · absoluutne niiskus H Välisisolatsiooni pindadele mõjuvad lisaks: · sademed · saastumine · tuul Välisisolatsiooni normaaltingimused: P = 101,3 kPa = 760 mmHg
annaabi.ee 
