„Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga“
külmkambris varjul, ning elas hiljem ootamatult rahakana kodumaal pereelu. Õnnetu Billy Pilgrim pääses tänu erilisele
oskusele rännata ajas. Ta teadis, et kuigi hetkel on tema kohal olev kaunis Dresden üks suur tulesammas, on elu paljudel
teistel hetkedel päris turvaline ja õnnelik. Autor lisab selle mõtte illustreerimiseks raamatule ulmelise mõõtme ja laseb
Pilgrimi tema tütre pulmaööl tulnukate poolt ära röövida. Neil trafalmadoorlastel on ajast sarnane arusaam: kui nad
näevad surnukeha, mõistavad nad, et selle vennikesega on hetkel pahad lood, kuid paljudel teistel hetkedel on ta parimas
korras. Nende jaoks pole aeg üksteisele järgnevate sündmuste ahel, millest iga eelmine on lõplikult kadunud, vaid
kõikide olnud, olevate ja tulevaste hetkede kooseksisteerimine. Tervet raamatut läbib ütlus, mis näitab
tralfamadoorlaslikku õlgukehitavat suhtumist kellegi suremisse: ,,Eks ta ole".
annaabi.ee 
