AJALOO KT Lk 84-97 ja ptk 16-18
Reini liit. Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadesning pidi olema
vastukaaluks Preisimaale ja Austriale.
Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid
Prantsusmaa vastast sõjategevust.Prantsusmaa suurimaks vaenlaseks oli enim
arenenud riik Inglismaa. Kuid Napoolenist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aastal
purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed. 1806. Aastal põrmustasid prantslased
Preisimaa. Napolen sai lüüa merelahingus 1805 aastal Trafalgaris. Inglismaa
kindlustas veelgi oma ülemvõimu maailma meredel. Poola aladest moodustati
Varssavi hertsogkond. Venemaa vallutas Rootsilt Soome.
Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse vana korra
lagunemisele ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Saksamaa jaoks oli see
suurte reformide aeg. Suurte reformide keskseks muutuseks oli pärisorjuse
kaotamine enamikus Saksa riikides. Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja
kohalikud omavalitsused