Barokkmuusika ja tänapäeva muusika
Heliloojate suhe mõistesse "nüüdismuusika" oli alguses rõhutatult skeptiline. Arnold Schönberg nägi
mõistes "nüüdismuusika" tehnilisstilistilise käsitööoskuse ületähtsustamist ja kahtlustas helilooja
tahtevabaduse piiramist muusikaajaloolaste ja kriitikute poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste
"nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks
alles 1930. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid
mõiste "nüüdismuusika" 1933 aastal seoses Schönbergi koolkonnaga kasutusele Anton
Webern ja Ernst Kenek. Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel 1963.
aastal. Karlheinz Stockhauseni täielikult uudset kompositsioonitehnikat esindava muusikalise
mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava staatuse alles pärast 1950.
aastat.
Erinevused:
Peamine erinevus on nende muusikastiilide tekkeaeg