Large Hadron Collider
Ehitust alustati 1998. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10.
septembril 2008. CERNi kulud ehitamisele ja seadmetele olid umbes kolm
miljardit eurot, millele lisandusid nii CERNi kui ka teiste osalejate tehtud
kulutused detektoritele ja arvutustehnikale. Iga eksperiment on iseseisev
üksus, mida rahastavad selles osalejad. CERN on üks osalejatest; ta
maksab umbes 20 protsenti CMSi ja LHCb eelarvest, 16 protsenti ALICE'i
eelarvest, 14 protsenti ATLASe eelarvest ja 30 protsenti TOTEMi eelarvest.
Põrgutis kiirendatakse kahes kõrvutiasuvas vaakumtorus vastassuundades
liikuvaid hadronite kimpe raadiosageduslikus elektromagnetväljas.
Prootonite maksimaalseks energiaks saadakse täisvõimsusel töötava
kiirendi korral 7 TeV ja kiiruseks 99,9999991 protsenti valguse kiirusest.
Pliituumade maksimaalne energia on 574 TeV. Ringkiirendi torud ristuvad
neljas kohas, kus vastassuunas liikuvatel osakestel lastakse kokku põrgata
ja põrke saadused registreeritakse detektorite abil
annaabi.ee 
