Liitvaiad Geoloogilised tingimused nõuavad mõnikord pikemate vaiade kasutamist, kui seda võimaldab ühest tükist valmisvai. Sellisel juhul kasutatakse liitvaiu, mille osad ühendatakse vaiajätkuga. Vaia jätk peab tagama vajalike jõudude ülekande ühelt osalt teisele ja olema seejuures tehnoloogiliselt otstarbekohane. Õõnesvaiad Vaiadena on kasutusel raudbetoontorud läbimõõduga 0,3 kuni 0,8 m. Sillavundamentides on kasutatud ka tunduvalt suurema läbimõõduga toruvaiu. Võrreldes täispõiklõikega on toruvaial sama betooni mahu ja kaalu juures oluliselt suurem vaia põhja ja külje pindala ning seepärast ka suurem kandevõime. Vaiad võivad olla suletud või lahtise alumise otsaga. Viimasel juhul peab olema tagatud, et pinnase ja toru sisepinna vahel tekkiva hõõrde tõttu tekkiv nn terashülss. Jätkatavad vaialülid "pinnasekork" võimaldaks vaia põhja arvestada täispõiklõikega. Pikkade vaiade puhul liidetakse torulülid poltliitega
14). Kiilvaiad 45 võimaldavad võrreldes tavalise üksikvundamendiga vastu võtta sama betooni mahu juures suuremat koormust. Tunduvalt väheneb mullatööde maht. 48. Toruvaiad Terasvaiadeks kasutatakse enamasti torusid või paksuseinalisi valts- ja liitprofiile. Kasutatud on ka raudteeroopaid. Terasest suure läbi mõõduga (600 1600 mm) toruvaiu on sageli kasutatud sadamakaide ehitamisel(joonised 5.14 ja 5.15). Kaide puhul on sageli vajalik kasutada suhteliselt pikki suure paindemomendiga koormatud vaiu. Raudbetoonvaiade, ka toruvaiade, kaal kujuneb sellisel juhul liialt suureks. Torud süvistatakse kas lahtise või kinnise otsaga. Viimasel juhul kasutatakse olenevalt pinnasest erinevaid otsikuid (joonis 5.16). Vajadusel jätkatakse torud keevituse keevitamise teel (joonis 5.17). Terasvaiade