Materjaliõpetus
) näiteks.
Töötlemisviisi järgi eristatakse valupronkse ja survega töödeldavaid pronkse. Mõned
pronksi liigid on ka termiliselt töödeldavad (karastavad) Enamasti on kasutusel
nn. tinapronksid, näiteks EN1982 alusel margitähisega CuSn5Pb20-C mis sisaldavad
2...20% pliid, väheses koguses ka tsinki, tina, fosforit jt. sulami omadusi parendavaid
elemente. Kasutatakse peamiselt valamiseks (kuni 8% tinasisalduse korral ka
survetöötlemiseks). Valmistatakse santehnilisi torustikuarmatuure, valatakse kujusid jne.
Alumiiniumpronks (Al 4...10%) on heade mehaaniliste omadustega (tõmbetugevus kuni
900 MPa).
Mangaanpronks on kuumakindel ja tugev. Pliipronksist valmistatakse näiteks
liuglaagreid. Berülliumpronksist (kõva, elastne,tõmberugevus kuni 1300 MPa)
valmistatakse membraane ja vedrusid (näit. mõõteriistadele). Kaadmiumpronks on hea
elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83... 90% vase juhtivusest s.o. 48... 52 (p
= 0,21... 0,19 Ωmm2/m )