Võib öelda, et 80% majapidamistes kasutatud filtritest on ummistunud lima, raua- ja väävlibakterite elutegevusest. Biokile soodustab ka korrosiooni. Paraku ei ole sellises olukorras kasu vee kloreerimisest, sest niisugustes tingimustes ei piisa väikestest kloorikogustest. Mõningad mikroorganismid võivad klooriühendeid kasutada elutegevuses (klorobakter!). Liiga suurte kloorikoguste mõjul võivad aga tekkida toksilised kloororgaanilised ühendid ning ainsaks lahenduseks oleks toruseinte mehhaaniline kraapimine kraapidega. Kogu jaotusvõrgu korrashoiu seisukohast on oluline ikkagi aeroobsete tingimuste olemasolu, seega toorvee aeratsioon. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on
Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast
toru sisse.. Niisutustorustik on veeallikast natukene kõrgemal. Vesi imetakse torusse. Torust imbub vesi mulda kapillaarjõudude mõjul. Mida kuivem muld, seda tugevamini imetakse vett. Vee imamisel tekib torustikku vaakum, mille tagajärjel vesi liigub veeallikast toorustikku ning tagab vee pideva liikumise mulda. Ja kui mullas on vett liig palju, juhib süsteem vee ära. Rõhuta süsteemi korral hoitakse vesi veeallikast nii kõrgel, et torustik on uputatud ja vesi pääseb läbi poorsete toruseinte mulda. Niisutamine toimub nii kaua, kuni vett juurde antakse. Rõhuga süsteemide puhul kasutatakse pumpasid. Ummistuste ära hoidmiseks tuleb vett eelnevalt filtreerida. Süsteem ei ole väga levinud, kuna on kallis. Tilkniisutuse korral tilgub vesi maapinnale nii aeglaselt, et see jõuab samas kohas mulda imbuda. Vesi suunatakse taimejuure piirkonda. Taimedel antakse vett just nii palju, kui taimed seda tarvitavad. Lisaks antakse koos veega vees lahustatud mineraalväetiseid
annaabi.ee 
