Kujutava geomeetria 7.loeng
7.loeng
Kõverjooned ja kõverpinnad, üldised teist järku pinnad, kruvipinnad, tsüklilised pinnad,
aksonomeetria
Tsükliliseks pinnaks nimetatakse pinda, mis tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone
suvalisel liikumisel.
Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid:
torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad.
Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas,
kuid ei läbi ringjoone tsentrit.
Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks.
Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes.
Rõngaspinnad:
a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor).
b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind.
annaabi.ee 
