linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. Alates 2003 on kirik suveperioodil kasutuses. 19. septembril 2000.a. nimetas president Lennart Meri kiriku Aleksandri Suurkirikus. Peidetud ajalooline kirikukell toodi välja kiriku 120.aastapäevaks. 2004. a. õnnistati kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraazakent. 2007. a. 1. augustil tõsteti taas üles tornikiiver. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aastaringselt. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis.
Muinsuskaitse ja Hasartmängumaksu fondi rahaga ja Kuningas Arturi Fondi annetuse toel sai kirik katuse alla. Kontserttegevusest kogunenud rahaga valmisid kaheksa vitraazakent. 2004. a. õnnistati kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraazakent. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu tõukefondide toel valmis 2008.a. ajalooline kellatorn, mille sisse paigutati lift. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aastaringselt. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis. Väike kirik 1962. a. sai kogudus äravõetud Suurkiriku asemel vana Zinovjevi malmitehase baraki. Koguduse jõupingutustega tehti hoone ümber jumalateenistuste pidamiseks. 1993. a. toimus kirikus suurem remont. 2001.a. saadi annetusena Saksamaal Lübeckis valmistatud Kemperi firma orel. 2002.a
Tark on osta piletid võimalikult varakult eelmüügist. Elroni rongid Tallinnast ja tagasi sõidavad Ida-Virumaale kolm korda päevas. Vaatamisväärsused maakonnas. Muuseumid: Eesti kaevandusmuuseum-Eesti Kaevandusmuuseum on maa-alune ja maapealne kaevandus-muuseumikompleks ning suusaspordikeskus Ida-Viru maakonnas. Kukruse Polaarmõis- räägib läbi ühe perekonna kaks lugu, mida saadavad erinevad põnevad tegevused ja katsetamised. Aleksandri Suurkiriku tornimuuseum-Muuseum paikneb kiriku torni kuuel korrusel. Kirik on vaadeldav nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Jõhvi kiriku muuseum-Tegemist on Eesti ühe kige unikaalsema hilisgooti kaitsekiriku arhitektuurilis-funktsionaalse süsteemiga, millele pole Eestis ega meie naabermaades seni teada ühtegi vähegi lähedast analoogiat. Vaatamisväärsused: Narva linnus-on Eesti vanimaid ja suurimaid linnuseid. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn