müütilises mõttes, oli USA-s määrav ja just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse. Peale selle kehtestas G.Washington tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Enne Washingtoni oli USA pealinn Philadelphia, kuid peale 1889. Aastat kannavad Washingtoni nime nii pealinn kui ka osariik. Washingtonis Valge Maja taga asub presidendile püstitatud tornilaadne mälestussammas, mis on ainus Kapitooliumist kõrgem ehitis. Peale selle on G.Washingtoni nägu raiutud Lõuna-Dakotas asuvasse Rushmore’i kaljusse koos teiste tuntuimate presidentidega, kelleks on Thomas Jefferson, Abraham Lincoln ja Theodore Rosevelt. Suurprojekti algatas skulptor Gutzon Borglum, kes kahjuks ise projekti lõpetamise eel suri. 14 aastat kestnud projekti viis lõpuni G.Borglumi poeg Lincoln. Valisin sellise referaadi teema, sest soovisin G.Washingtoni kohta rohkem teada
3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST Postkaart mõisa peahoonest. Postkaart mõisa peahoonest. Mõisa peahoone. Mõisa peahoone talvel. Mõisa peahoone välisuks on varaklassitsistliku kujundusega ja pärineb 1800. aastate alguse juurdeehitusest. Peahoone tagaküljel malmist valatud rõdukonsoolid, mis pärinevad arvatavasti Peterburi tehasest ja on hoonele lisatud 19.saj lõpuveerandil. Ümmargune tornilaadne aednikumaja peahoone ligidal, mida ka õunaaiaks on nimetatud, on erakordne meie mõisates. Mõisa ait. Mõisa tall. Mõisa kelder, ehitatud 1936. Mõisa kelder seest. Mõisa meierei. Vesiveski. Vesiveski varemed. Piirdemüürid. Väravapostid. Mõisa peahoone seest. 4. KASUTATUD ALLIKAD: · http://www.mois.ee/voru/vanaantsla.shtml · http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/vana- antsla-moisa-park/ · http://www
annaabi.ee 
