Germaanium
teada, lihastes on germaaniumi 0,14 ppm ja veres 0,44mg/l. Päevas siseneb
toiduga 0,4-1,5 mg. Jaapani teadlane dr Asai selgitas, et ravimtaimedes,
mida juba ammu kasutatakse edukalt hiina ja tiibeti rahvameditsiinis, on
germaaniumi sisaldus suurem. Ta leidis, et osjades ja sõnajalgades on palju
väiksem germaaniumisisaldus kui okaspuudel. Paljudes taimedes on
germaaniumisisaldus kümnetuhandik protsenti, kuid samal ajal on teatud
seentes (torikseentes, torikulistes) seda kuni 100 korda rohkem. Neid
torikulisi kasutab rahvameditsiin edukalt vähiravis. Asai väitel on
toiduainetes sisalduvad germaaniumiühendid soodsas struktuuriga, mis on
organismi poolt kergesti omastatavad. Veelgi rohkem on germaaniumi
enennis (0,02-0,07%), teelehes, bambuses, klorellas, aaloes, küüslaugus
ja mõnedes teistes taimedes. Ilmnes huvitav kokkulangevus: Aasia
piirkondades, kus tarbitakse palju küüslauku, on haigestumine vähktõvesse
tunduvalt väiksem kui Euroopas