Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku ja võib olla väga ulatuslik. Seeneniidistiku olemasolu näitab puidu lagunemine. Kogu seeneriigist moodustavad puuseened vaid väikese osa, kuid nende ökoloogiline tähendus onpalju suurem. Mõned liigid põhjustavad puitu lagundades metsamajanduslikku kahju. Kasulik toime on siiski suurem: mahalangenud oksi, kände, lamapuitu ja majandusmetsade raiejäätmeid lagundades muudavad just torikseened puidu "raskesti omastatavad" tselluloosi- ja ligniinimolekulid uuteks ühenditeks, mis sobivad mullamikroobidele, putukatele ja lõpuks jälle ka puudele. Nii jätkub toitainete ringlus metsalooduses. NB! Seened, sealhulgas puuseened, lagundavad rohkem kui 90% kõigist orgaanilistest jäätmetest. Ilma nendeta mattuksid metsad omaenda jäänustesse.Lagundavad seened on metsa mitmekesisuse mootorid. Puitu mädandades muudavad seened metsa sobivaks paljudele teistele organismidele
rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli
männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10. LOODUSES: Kasu: lagundamine, sümbioos taimede ja loomadega, toiduks ja elupaigaks loomadele, mulla kujundajad. Kahju: haigused taimedel ja loomadel, metsa häving 11. TAIMED >> orgaanilised ained >> SEENED SEENED>> vett ja mineraale >> TAIMED 12. INIMESELE: Kasu: toiduks, toiduainete tööstus, meditsiinis, looma söödaks, paber.
· pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed
Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist kasutades sidujana munavalget valmistatakse lihasarnaseid tooteid (QuornTM), mis on populaarsed just taimetoitlaste seas. tselluloosi lagundajad (Chaetomium, Trichoderma) antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt
* suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel pruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik, lagundab hemitselluloosija ligniinijärgi jääb valge, kiuline puidumass - biotehnoloogiline kasutus paberitööstuses ei kaota tugevust mädanemise algstaadiumides põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess
omastada. Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. Sümbioos teiste organismidega varustab seeni energiaga, võimaldab neile sobiva elupaiga või aitab neil paremini levida. Seente roll looduses parasiidina: seened hangivad toitaineid seeneniitide abil otse teiste organismide rakkudest. Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid. Taimelehtedel on parasiitseeni, puutüvedel on parasiteerivad torikseened. Jahukasteseened pidurdavad paljude kultuurtaimede kasvu. 2. Mis on mükoriisa? Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Seetõttu on levinud koostöö, kus seened aitavad taimedel mullast vajalikke aineid kätte saada ja saavad taimedelt vastu süsivesikuid. Sellist sümbioosi nim. mükoriisaks, peaaegu igal maismaataimel on oma mükoriisa seen. Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja taimejuure sümbioos.
annaabi.ee 
