Inuaki – reptiil minu sees
III osa
A: Me peatusime Maa tapmise juures. Mida sa öelda tahtsid?
D: Kujuta ette, et mikroobid meie kehas hakkavad võtma meie verd ja kasutama seda
kui autokütust. Hakkavad võtma vähehaaval meie luid ja ehtima oma kaela ja käsi, et
eputada teiste ees. Nad lõikavad maha meie juuksed ja põletavad need või tassivad
külla minnes kingituseks, et neid hiljem minema visataks. Midagi taolist teeme me
Maaga. Me piiname teda, torgime, tükeldame, katsetame... ja kõik teaduse, progressi
ja külluse nimel. Me võtsime selle üle anunnakkidelt raisates, kurnates ressursse.
Seda me oleme kõige paremini õppinud.
A: Aga kui me poleks neid kasutanud, mida me siis teeksime? Millega sõidaksime,
millega kütaksime, mida sööksime?
D: Me oleksime võinud seda teha mõttejõuga, ainult soovimise abil.
A: Selge. Ainult keegi ei õpeta seda. Miks seda koolis ei õpetata?
D: Sest koole kontrollitakse samuti