9.klassi Eesti keele reeglid
Ülivõrre kirjeldataval olendil, asjal, nähtusel on omadust suuremal määral
kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, esemel või nähtusel (nt kõige
suurem ehk suurim). Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust:
· kõige + keskvõrre: kõige suure/m
· lühike ülivõrre:
kui mitmuse osastava lõpus on i/d tuleb ülivõrdes d asemele
võrdetunnus m: nt: ilusai/d ilusai/m; toredai/d toredai/m;
kui mitmuse osastav on lõputa, on ülivõrdes im või em: nt
keni kenim; peeni peenim; mõistlikke mõistlikem;
õnnelikke õnnelikem
Lühikest ülivõrret ei saa moodustada
· sõnadest, mille osastav on üksnes sid-lõpuline (nt: nürisid kõige
nürim)
· kui kõrvuti satuksid ji (nt kurje kõige kurjem, mitte kurjim)