Konspekt . 13.sajandi paiku kujuneb Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr monett , millest saab selle sajandi põhizanr . Monett on selline laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga, ülemine hääl näiteks prantuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ning see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus monetti stiil vabamaks näiteks renessanssmonett on juba hoopis teistsuguse ülesehitusega kui see, mida viljeldi keskaja lõpul
annaabi.ee 
