Põlevkivi
orgaanilise aine sisalduse ja sellest tulenevalt suure õlisaagise (2025%) poolest.
Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi.
Seda Eestis ei kaevandata , väikse kütteväärtuse tõttu.
Levikualad Eestis
Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja
jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse. Kaevandamiseks
ebapiisava paksusega, kuid äratuntavad on tootsad kihid veel Tallinnast läände jääval
alal, ida suunas ulatuvad aga mõnikümmend kilomeetrit Narvast Peterburi poole.
Lõunasse saab kihte jälgida Juuru- Järva-Jaani- Mustvee jooneni. Peale Kirde-Eesti
kaevanduspiirkonna on Eestis veel teinegi põlevkivileiukoht, nn. Tapa maardla, mis
kujutab endast ida-läänesuunalist kuni 80 km pikkust ja 10-20 km laiust ala Väike-
Maarja ja Ambla vahel. Suure lasuvussügavuse (60-170 m) tõttu ei kujuta see endast