Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Revolutsiooni käigus kujunes välja ka uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. See tähedas seda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Suur Prantsuse revolutsioon tõi kaasa suure pöörde inimeste elus kui ka riigis ja majanduses. Kuulutades välja enesemääramisõiguse, pani Prantsuse revolutsioon aluse 19. sajandi rahvuslikule liikumisele. Prantsusmaal revolutsiooni käigus vastu võetud otsused uuendada senikehtinud reegleid ja norme andsid tõuke teha sedasama kogu Euroopas ning ka maailmas
Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses. Konvert ei tegelenud algharidusega, kuid tegi uuendusi põhi- ja kõrghariduses, rajades rakenduslikke kõrgkoole.
annaabi.ee 
