soome k välde puudub) ä a soome keel Prosoodilised vahendid Prosoodia häälikujärjendite erineval viisil hääldamine Intonatsioon (lause tasand) langev neutraalne tõusev imestus lainetav iroonia Rõhk (sõna tasand) Tähenduse eristus (traktorist seestütl; traktorist kes?) Toon (hääle kõrgus sõna või silbi hääldamisel kannab tähendust) toonikeel hiina keel Häälikupikkus ja välde (kannab tähendust nagu toonikeelgi) Häälikupikkus lühike pikk ühe tähega kahe tähega kana kanna tema teema taba tapa tappa erand koda kota kotta sulg häälik suga suka sukka Välde Pikka häälikut saab erinevalt hääldada (klusiilil ka erinev kirjapilt) ostsin sukad, nõelus sukka lill kalla, kalla klaasi.
Shilha keeles on väga rikas konsonandisüsteem, sisaldades 32 foneemi. Võrreldes eesti keele 22 konsonandiga, on shilha keeles 33. Joonis: konsonandid shilha keeles(http://aboutworldlanguages.com/tachelhit) Eesti keeles pole huulhäälikuid, mida berberi keeles on viis, hammashäälikuid, mida berberi keeles on kolm. Eristuvad ka kas öeldakse pehme või kõva suulaega ning kurgunibuga. Erinevalt teiste afro-asiaatkeeltest, ei ole Shilha berberi keel toonikeel. Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest. klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant, mille moodustamisel on õhutakistus osaline afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad sulghäälikuna ning lähevad sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või
o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv keel sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); · aglutineeriv keel sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi; · flekteeriv keel tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel nt. rootsi, eesti · August Schleicher 1821-1868 o keelepuu mõiste, aluskeeled o keel kui organism, mis areneb: isoleeriv aglutineeriv flekteeriv · Noorgrammatikud (19
annaabi.ee 
