Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt. Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. Leeni pani oma väriseva käe Vidriku kuue ümber, toetas pea pehmelt ta õlale
toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias oma õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi. Olles olukorras kus kunagi varem oldud pole, ei tea kuidas käituda ja mida oodata ning kaotab pea. Ühtlasi toob lugu välja paratamatust meie eludes. Vidrik ei
annaabi.ee 
