Terase tootmine
seisneb malmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamises. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt
lisada legeerivaid elemente.
Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele
võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines toormalmi õhuga läbipuhumises
bessemerkonverterites, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. Selle ja
analoogse toomasprotsessi puuduseks oli terase madal kvaliteet ja piiratud tooraine baas, kuna võis
kasutada vaid kindla koostisega malme. 1846. Aastal võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess,
mis oli vähem tootlik, kuid andis märksa kvaliteetsema terase. Meetod võimaldas kasutada
mitmesuguse koostisega malme ja ka sekundaarmetalli terasmurdu. Aastatel 1908-1970 oli
martäänmenetlus terase tootmise põhimeetodiks. Kaasajal leiab kasutamist veel vähestes riikides
(Venemaa, Kasahstan, Hiina jt).