teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ainuke suurem mure Andrese ja Krõõda vahel nende poegade puudumine. See mõjus Krõõdasse veel morjendavamalt kui kogu raske töö Vargamäel. Noore Andrese sünnitamisel surnud Krõõt tundis end tõeliselt süüdi selles, et ei olnud kolmel esimesel katsel talule pärija ilmale toomisega hakkama saanud