Ülijuhtivus
Ülijuhtivus
Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub
nulliks.
Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse
ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool
ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks.
Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada
kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata.
Meissneri effekt
Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles
Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda
elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste
pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmast...