Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus. Gaasides on molekulide vahekaugused on vaga suured: gaasi on voimalik kergesti kokku suruda. Molekulid liiguvad vabalt, porkudes uksteisega. Vaba tee pikkus on oluliselt suurem molekulide mootmetest. Molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline potent- siaalne energia. Gaasides toimib: Pascali seadus; gaasisamba poolt avaldatav rohk; uleslukkejoud.
92. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 93. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 94. Pindpinevus. Pindpinevus- pinnanahtus kus vedeliku pinnakiht kaitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajoud mojustavad uksteist tombejoududega. 95. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 96. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. (aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.) 97. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal.