Mis on veeringe?
Eri
suurused jõed reageerivad sademetele ja valingvihmadele erinevalt. Suurtes jõgedes
tõuseb ja langeb vesi aeglasemalt kui väikestes. Väikese valglaga jõe veetase muutub
minutite või tundide jooksul, suurtes võib selleks aga kuluda päevi ning üleujutused
võivad kesta pikka aega
Mageveevaru: Maakera pinnal leiduv
magevesi
Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või
oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad
jõed, tiigid, järved, veehoidlad (tehisjärved) ja magevee-märgalad.
Vee hulk jõgedes ja järvedes muutub tänu juurde- ja äravoolule pidevalt. Vett tuleb
juurde sademeist, pindäravoolust, põhjaveest ja lisajõgedest. Jõgedes ja järvedes jääb vett
vähemaks aurumise ja põhjavette imbumise tõttu. Pinnavett kasutavad oma vajaduste
katmiseks ka inimesed. Pinnavee hulk ja paiknemine muutuvad ajas ja ruumis nii