Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
platensis ja
S. maxima on olulised oma körge proteiinisisalduse poolest. Ei vaja magedat vett, seob CO2.
Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik
on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva. Talub 20-350 g/l. Paljudes hüperhaliinsetes
järvedes ainus fotosünteesiv organism. Makrovetikatest on tavalised mändvetiktaimed (kuni
mööduka soolsuseni <50 g/l - Chara, Tolypella).
7
Loomarühmad, mis soolajärvedes pea puuduvad, kuid magevees tavalised: Käsnad,
Sammalloomad, Kärssussid, Kaanid, Karbid. Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe,
ajutistes soolajärvedes kalu enamasti pole (pole kohastunud kuiva aega üle elama).
Põhimehhanismid soolases vees veekao ja soolade sissetungi vastu võitlemiseks:
Põhimehhanismid selleks on:
Isolatsioon (loomade katete soola- ja veekindlus)
annaabi.ee 
