Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm
generaatorina, s.o. raadiosaatia analoogina optilisel lainealal. Valgusgeneraatorina toimimiseks paigutatakse aktiivlaine peeglite vahele. Lasergeneraatori käivitab pöördhõivestatud aines vältimatult tekkiv spontaanne kiirgus. Vastakuti asetsevad peeglid peegeldavad resoraatori telje suunalised laviinid paljukordselt aktiivainesse tagasi, kus nad üha kasvavad. Vahepala WTC, Ney York, 11. sept. 2001 · Põleng 1700 °C · Tohutu tolmupilv · Betoon tolmustus · Paljud ohvrid aurusid · Põleng kestis 3 kuud USA kindral John Castello: ,,Oleme ulme muutnud tegelikkuseks" Ergastusreziimist olenevalt: Kestev laseri kiirgus(alalis ehk pidevlaser) hetketi ilmuv laseri kiirgus (välk- ehk impulsslaser) perioodiliselt välgutav kiirgus plinklaser Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed), koherentsusaste,