Optilised nähtused atmosfääris
(Kamenik 2009)
Tara on sageli mitmevärviline, kusjuures siseosa on sinine (Kamenik 2009) või isegi valjaks-
õrnroheline vahetult kuu- või päikeseketta ümber. Edasi järgnevad värvilised rõngad
oranshist punaseni (Jürissaar), välimine äär on punane (Kamenik 2009) või lillakaspunane
(Jürissar) , sest punane valgus (pikalainelisem) kaldub esialgsest suunast enam kõrvale kui
sinine. Kui lühilainelisem valgus on neeldunud või hajunud näiteks tolmurikka atmosfääri
tõttu, võib tara näha ka päikese ümber, sest valgus ei ole enam märkamiseks liiga intensiivne,
kusjuures siis võib tara olla oranž, roosa või punane, sest teiste lainepikkusega valgusest ei
piisa selle tekitamiseks. (Kamenik 2009) Kõrgrünkpilvedega on tarad eredamad ja paremini
näha kui kihtrünkpilvede puhul. Kui tara on Päikese ümber, siis segab jälgimist ere
päikesevalgus. Tasub vaadata Päikese peegeldust vees, seal on pärg väga selgesti näha.
(Jürissaar)