Tänava muusik
_____¶¶¶¶¶___________________¶¶_¶¶¶ Reelika oli alati unistanud lauljaks saada. Ta
kasvatses
_____¶¶¶¶______________¶¶¶¶ ¶¶__¶¶ oma võla pr. Carpile ära maksta ja siis oma unistuse
____¶¶¶¶_____________¶¶¶¶¶¶¶¶¶_¶¶ täide viia. Ühel õhtul kui Reelika taas tänaval laulis,
___¶¶¶_¶¶__¶¶¶_______¶¶¶¶¶¶¶¶ astus tema juured üks kuninga soost mees, kes poetas
talle
__¶¶¶___¶¶¶¶¶¶¶¶¶_____¶¶¶¶¶¶ korjandus karpi 10 tollarit. Poiss tegi Reelikaga tutvust.
_¶¶¶¶__¶¶¶¶___¶¶¶¶_______________________¶¶¶ Reelika sai vaid teada, et ta nimi on
Anton.
_¶¶¶__¶¶¶¶_¶¶¶__¶¶¶__________________¶¶¶¶¶¶ See järel pidi Reelika ruttu tagasi pr.
Carpi
¶¶¶¶__¶¶¶¶¶¶¶¶¶__¶¶¶______________¶¶¶¶¶¶¶¶¶ juurde jooksma, muidu oleks teda
_¶¶¶__¶¶¶_¶¶__¶__¶¶¶___________¶¶¶¶¶¶¶___¶¶ vallantatud. Nii nad kohtusid Antoniga