J.R.R. Tolkien
tegevusest ja pealekauba asutas ta ka oma seltsi. Selle nimeks sai Apolaustikud ja seal
esineti ettekannetega, diskusioonidega ja debattidega ning korraldati ka suuri
ekstravagantseid õhtusööke. Tolkien oli kõige õnnelikum oma semude seltskonnas, kus
hinnati head juttu ja ohtrat tubakat. Tolkien oli liiga seltsiv, et ühestki lõbusast
sündmusest kõrvale jääda. Seetõttu kannatas ka õppetöö.
Kuid üks osa õppekavas ettenähtud programmist pakkus Tolkienile erilist huvi.
Valikaine võrdlev filoloogia viis ta kokku silmapaistva õpetlase Joseph Wrightiga,
kes andis Tolkienile edasi oma meeletu vaimustuse filoloogia vastu. Wrighti õhutusel
süüvis Ronald kõmri keele saladustesse.
Tudengipõlves avastas Tolkien enda jaoks ka soome keele. Ta leidis Exeteri kolledzi
raamatukogust soome keele grammatika õpiku, mille abil ta hakkas ründama "Kalevala"
originaalkeelt. Ta on öelnud:" Mul oli tunne, et olen leidnud veinikeldri, mis on
annaabi.ee 
