kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaalsüsteem-ilmalik ja kiriklik 4.Seisuriik- 13-17saj,monarhi esindus 5.Absoluutlik -17saj,üks valitseja ,ühtne maksusüsteem,sõjaväe kohustus 6. Rahvuslik-19 saj euroopas 4. (Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus) , (demokraatia segarešiim diktatuur,)(autoritaarsed ja tolitaarsed režiimid ) 5. põhjendatud hinnang diktatuurile ( head ja vead) Head küljed: otsuste vastuvõtmine on kiirem, kuna valitseb üks inimene, siis on võimalik pikaajalisi reforme teha jne Vead: Ainusõna on valitsejal, inimeste arvamus ei huvita, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem, Võim ei ole avalik ega kontrollitav 6. )võimudeharude funktsioonid demokraatlikus riigis Parlament-seadusi vastu võtta Valitus-viib seadused ellu
sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõudis Mussolini endale peaministri kohta ning 1922.aastal ta selleks ka sai. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude Liit ja Saksamaa olid tüüpilised tolitaarsed riigid. Venemaal kehtestati diktatuur 1917.aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Stalin, kes muutis senise diktatuuri eriti julmaks ja jõhkraks. Palju paremini oleks saanud riiki valitseda karmilt, kuid õiglaselt. Vägivallaga saavutati vaid teeseldud lojaalsus surmahirmu pärast. Saksamaa oli väga mõjuvõimas diktatuuri riik Euroopas, kus 1933
annaabi.ee 
