Öko ja keskkonnakaitse konspekt
Minimaalse faktori mõiste tõi teadusesse Liebig 1864. aastal.
Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab
eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega
võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r.
Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju.
1929. aastal formuleeris V. Shelford miinimumreegli põhjal tolerantsusseaduse.
Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud
mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja
maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse
kui Liebigi reegli täiendust.
Kriitikana Liebigi seadusele agronoomias, ilmus 1909. aastal faktorite koosmõju seadus Mitserlichi
poolt.
Mitscherlichi reegel e