Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist. T.Õ.
appikutset. Erik läks vaatama ning nägi, et Adrienne on liiga lähedale astunud ühele mustikaid söövale karule ning karu piidleb nüüd Adrienne'i. Kuna see oli juba teine kord kui Adrienne matkal karu kõrvale jalutas, teadis Erik, mida teha. Erik tõusis kikivarvule ajas käed laiali, tehes end nii suureks kui sai. Siis möirgas ta vaikselt, kuid karu ei teinud välja, vaid sammus neljal jalal naise poole. Karu tõusis hirmust tardunud naise kõrval püsti ning toksas teda oma käpaga. Ning sel hetkel kui Erik tahtis öelda, et ta mängiks surnut, Adrienne minestas. Alles nüüd pööras ta tähelepanu Erikule. Loom lähenes Erikule, kuid ei vaevunud käpuli laskuma. Taaskord tegi mees end suuremaks ja möirgas, kuid nüüd juba natuke paanilisemalt. Seegi kord karu ei reageerinud, mees oli täiesti nõutu ja sammus aeglaselt tagasi. Järsku kostis üks pauk matkaplatsilt karu pööras pea platsi suunas kostis teinegi pauk ning karu pistis jooksu
maailma; vallandasid meeletu keelelise ja kujundilise energia Asjad elavad ning olendid mõtlevad, kui koer, kass ja pegasus on ei tea kus. On inimene, tulnukas ja vaim mul on kummaline nime kaim. Seal kus sini, must ja valge näeme marsivaid jalge Hiina, saksa, vene keel see on sürrealismi segane meel. Kell tiksub üks, kaks, kolm sedasi tekib valge tolm. Võibolla panen kaela salli Kui mina olen Kuri Kalli Lind õues puud toksas nüüd on aeg mul otsas. Värsse luuletusest “Mikrokosmos” Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Sürrealism on ... ... igasuguste ühiskondlike standardite ja normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; .