Mehhiko
Siin
õitsenud atsteekide iidse tsivilatsiooni purustasid hispaania sissetungijad
16. saj .Hispaania valitses Mehhikot kuni viimase iseseisvumiseni 1836
aastal . Tänapäeval on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga
hispaaniakeelne riik. Piirkond on enamasti kuiv ja mägine.
Põllumpidamiseks soibvat maad on vähe, see tõttu tuleb enamik vajalikke
toiduaineid impoortida .
Põllumajandus ja maakasutus
Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa
maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse
ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja
aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas
veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti
aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus
ja maakasutus on veised, kalapüük, lambad, banaanid, kohv, mais, puuvill,
puuviljad, viinamarjad, koriloomad, suhkruroogu, tarbepuit.
Rahvastik
annaabi.ee 
