SOOTEADUS
soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks.
Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem
on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis
juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist
mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste
mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise,
intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-
ühendite hulk mullas.
Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud
soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud
madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni
põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega,