EESTI SOORAJAD
Soostumisel avaldavad mõju nii
maapinna tasasus, kui ka kinkude vaheliste lohkude, lamdeate
ürgorgude ja nõugude esinemine. Ligi 23% Eesti territooriumist on
kaetud soodega. Selle näitajaga oleme kindlalt maailmas Soome järel
teisel kohal. Turbakihi paksus Eesti suuremates soodes on 4-5 meetrit.
Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja
kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma
kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on
madalsood levinud oma jõeorgudes ja allikalise toitumisega aladel.
Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva
Sookaitseala 1938.aastal. Soode juurde viivad arvukad õppe-ja
matkarajad, mis võimaldavad soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta.
Käesoleva plakatiga tutvustamegi teile mõnda neist.
PÄÄSKÜLA LOODUSE ÕPPERADA
Tallinna piiridesse jäävale Pääsküla looduse õpperajale
annaabi.ee 
