Eksamikonspekt
valdava osa lämmastikust ja fosforist kinni. Suurtesse järvedesse ja meredesse lisandub palju lämmastikku ka
sademetest, enamik sellest on inimtekkeline: õhku paisatavad soojuselektrijaamade ja tööstusettevõtete
lämmastikoksiidid ja selle happed.
Et peamine toitekoormuse allikas on põllumajandus, siis on Eesti veekogude hea seisundi saavutamiseks
ennekõike vaja piirata just põllumajandusest pärit saastet. Palju abi poleks sellest, kui põlde vähem väetada:
veekogudesse jõudev toitekoormus sellest lähiaastatel oluliselt ei väheneks suure toiteainete puhvri tõttu
mullas. Esmatähtis oleks aga vähendada norme eiravat sõnnikukäitlust ja muid põllumajandusliku punktreostuse
allikaid [3]. Kuid isegi kui see õnnestub, jääb umbes pooltes veekogudes praegustele nõuetele vastav seisund
järgmisel aastakümnel saavutamata ning tõenäoliselt olukord hoopis halveneb. Suurimate veekogude
annaabi.ee 
