Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega.
Eestist, kus õhusaaste toime seniste uuringute alusel on olnud ilmne. 2.1. Uuringuala iseloomustus Uuringualaks olid rabamännikud, sest rabades kui toitainetevaeses keskkonnas on kõige paremini märgata puude juurdekasvu suurenemist (Pihelgas 1983). Teisalt on teadlaste hinnangul okaspuud tunduvalt paremad keskkonnamõjurite indikaatorid kui lehtpuud (Stravinskiene, Erlickyte-Marčiukaitiene 2009: 140). Rabaturvas on vähe lagunenud ja toiteainetevaene ning põhjavesi on moodustunud sademetest (sademevee toiteline) (Pihelgas 1983). Arvestades eelnevaid tegureid peaks rabamändide juurdekasv aastate lõikes vähemalt ühe puistu kohta olema üsna sarnane (Pihelgas 1983) ning kuna raba on sademevee toiteline, siis saab ta ka kõik toitained õhust. Viimane tähendab seda, et kõik mis on õhusaaste näol atmosfääri paiskunud, vähemal või suuremal määral ühildub alla
annaabi.ee 
