Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
____________________________________________________
+16 000 000 t(CO2)/a
Erialakirjanduses toodud andmed viitavad, et märgalade süsiniku deponeerimisvõime võib
küündida kuni 130 t süsihappegaasini iga hektari kohta. Selline märgalapõhine
majandusmudel võimaldaks eksportida 2,5 miljardi krooni väärtuses (eeldusel, et 1 t CO2
maks on 10 USD) süsihappegaasi sidumisvõimet neile, kellel need eeldused puuduvad.
4.4. Mäld biomassi tootmiskohana
Väga toitaineterohkel alal (mingi saasteallika läheduses) võib märgalataimede pealsete
biomassi tootlikkus kuivainena küündida 4-5 kg/m2. Vaevata kasvatab märgala 1,5-2 kg
kuivainet 1m2 kohta. Loodusliku tsükli tõttu huvipakkuvaimad taimed on roog ja hundinui,
mis kasvuperioodi lõppedes ka loomulikult veest vabanevad. Energeetilises plaanis on see
kasulik, sest kaob vajadus eraldi kuivatussüsteemide järele. Eestis on hinnanguliselt 500-600