Kangakudumine
püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide
arheoloogilised leiud, üksikud vanad tekstiilesemed ning Põhja-Eestis ja saartel tuntud
kangaspuude nimetus kangasjalad. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile
toetuvast lõimepoomist, lõimelõngu eraldavast põiklatist ja vajalikust hulgast niielattidest.
Püstkangaspuudel oli võimalik kududa ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid
ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid.
Rauaaja lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed. Neil oli palju hõlpsam luua
niitega ühendatud tallalaudu sõtkudes koelõngade läbiviimiseks vahelikku. Ka võimaldasid
need kududa mitmesuguse pikkusega tihedamaid, vastupidavamaid ja keerukama
koemustriga kangaid. Rõhtsate kangaspuude areng ja levik toimus Eestis üsna pikka aega.
Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet
annaabi.ee 
