Tänu kellele pole meil kodusõda
mis laseks järeldada, et pronksiööst on midagi positiivset õpitud. Samuti
ei ole kuulda ühestki sisulisest analüüsist, mille põhjal saaks plaanida
ühiskondliku lõhe leevendamiseks nii vajalikke tegevusi.
Kui mitte arvestada järjekordset, rahvastikuministri büroo ja selle poolt
palgatud konsultatsioonifirmade grupi koostatud
intergratsiooniprogrammi (mis on täpselt sama mittemidagiütlev nagu
kõik eelmised, toimimatud), pole riigil ette näidata mingeid kaante vahele
köidetud pabereid, mis võiksid olukorra parandamise suhtes lootust anda.
Ja miks peakski? Muulaste integreerimine ohustab väikese rahvusriigi
kuvandit. Rahvusromantika ei vaata võõraste peale ülemäära
romantiliselt. Hirm oma eksistentsi jätkumise pärast on suurem kui
valmidus muutuda.
Kui Tallinna linn otsustas pronksmeest mitte teisaldada, sõitis valitsus
linna otsusest lihtsalt üle.
annaabi.ee 
